Menüü

Koostööprojektid
kõrghariduses
Koostöö-projektid
kõrghariduses

Erasmus+ rahvusvahelised koostööprojektid võimaldavad jagada omavahel kasulikke töökogemusi ning lahendada haridusvaldkonna probleeme ja püstitatud ülesandeid.

Mis on eesmärgid?

Kõrghariduse valdkonna arendamine.

Koostöö tihendamine Euroopa partneritega, üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine.

Õppe-, teadus- ja arendustegevuse terviklikkuse soodustamine.

Uuenduslike ja konkreetsete lahenduste loomine, nende kohandamine ning kasutuselevõtt.

Millised on prioriteedid?

  • Euroopa Liidu hariduspoliitika eesmärkide järgi jagunevad prioriteedid kaheks: horisontaalsedja valdkondlikud.
  • Toetuse saamiseks peab projekt olema seotud vähemalt ühe horisontaalse prioriteediga või vähemalt ühe valdkondliku prioriteediga.

Horisontaalsed prioriteedid

Kaasamine ja mitmekesisus

Toetust saav organisatsioon peab austama kõigis oma tegevustes kaasamise ja mitmekesisuse põhimõtet ning tagama, et kõigil osalejatel on õiglased ja võrdsed tingimused.

Programmist toetatakse projekte, mille eesmärk on parandada vähemate võimalustega inimeste, sh puuetega ja sisserändaja taustaga inimeste, maapiirkondades või kaugemates piirkondades elavate inimeste, sotsiaalmajanduslikes raskustes või muul moel diskrimineerimist kogeda võivate inimeste sotsiaalset kaasatust. Projektid aitavad luua laiema kogukonna vajadustele vastavat ja võrdsust edendavat keskkonda.

Keskkond ja kliimamuutuste vastu võitlemine

Programmi eesmärk on tõsta kõikides valdkondades keskkonna ja kliimamuutustega seotud probleemide alast teadlikkust ning edendada roheteemadega seotud pädevusi, hoiakuid, tarbimisharjumusi ja jätkusuutlikku eluviisi.

Digipööre hariduses

Programm toetab haridus- ja koolitusasutuste digipööret. Toetatakse projekte, mille eesmärk on tõhus üleminek digihariduse suunas, digitaalsete oskuste ja pädevuste arendamine ning uuenduslike tehnoloogiate ja lahenduste kasutamine.

Kodanikuaktiivsus ja osalus

Programm toetab nii formaalse kui ka mitteformaalse õppe kaudu kodanikuaktiivsuse, sotsiaalsete oskuste, kriitilise mõtlemise ja meediakirjaoskuse arendamist. Keskendutakse Euroopa Liidu ühiste väärtuste ja ühtsuse, aga ka iga riigi mitmekesisuse, kultuurilise, sotsiaalse ja ajaloolise pärandi mõistmisele.

Valdkondlikud prioriteedid

Kõrgharidusasutuste koostöö toetamine

Toetame erinevate koostöömudelite (sh veebi- ja põimkoostöö) väljatöötamist ja katsetamist ning digivahendite ja -lahenduste kasutamist.

Edendame õpirännet, rakendades kvalifikatsioonide ja õpiväljundite automaatset vastastikust tunnustamist ning õpirände lõimimist õppekavadesse.

Toetame kõrgkoole Bologna põhimõtete rakendamisel õpirändes.

Õppeprotsessi ja õppe sisu nüüdisajastamine

Toetame väljundipõhise õppe arendamist ning õppijat võimestavate õppekavade loomist, mis võimaldavad heade erialateadmiste omandamist ning on kooskõlas tööturu ja ühiskonna vajadustega laiemalt.

Edendame paindlike individualiseerimist võimaldavate õpiteede ning õppemoodulite, mikrokraadide ja õpiampsude väljatöötamist, testimist ja rakendamist ning õppija arengut toetavate hindamissüsteemide juurutamist.

Populariseerime elukestva õppe mõõdet kõrghariduse vallas, toetades varasema informaalse ja mitteformaalse õpi- ning töökogemuse arvestamist ja tunnustamist.

Toetame valdkonnaüleseid lähenemisviise ja uuendusmeelset pedagoogikat, kestliku arengu teemade läbivat lõimimist õppekavadesse.

MATIK-õppe arendamine kõrghariduses

Edendame matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide lõimimist kõrghariduse õppekavades.

Toetame naiste osalust loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogiavaldkonna erialadel, eriti inseneriteaduste ja IKT vallas, naiste osalust edendavas karjäärinõustamises ja mentorprogrammide arendamist.

Toetame sootundliku õppe arendamist loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogiavaldkonnas ning soostereotüüpide murdmist.

Tipptaseme tunnustamine

Peame oluliseks strateegiate ja kvaliteedikultuuri arendamist ja rakendamist tunnustamaks tipptaseme saavutamist õppeprotsessis, kaasa arvatud digiõpe ja erivajadustega õppurite õpetamine.

Kasvatame avatust innovatsioonile ning tõhustame koostööd haridus- ja teadusasutuste ning tööturu vahel arendustegevuste vallas.

Edendame uudsete teadus- ja loovuspõhiste õppeviiside, nutika õppevara ja -metoodika väljatöötamist ja rakendamist.

Kaasav kõrgharidus

Parandame vähemate võimalustega sihtrühmade juurdepääsu õpirändele ja rahvusvahelisele koostööle ja edendame nende osalust.

Toetame paindlike karjäärivõimaluste arendamist haridus- ja teadusvaldkondade vahel.

Edendame soolist tasakaalu kõrgkoolides nii erialade lõikes kui ka juhtivatel ametikohtadel.

Soodustame kodanikuaktiivsust informaal- ja mitteformaalõppe populariseerimise kaudu ning edendame vabatahtliku tegevuse ja kogukonnatöö arvestamist formaalõppe raames.

Kõrgharidusvaldkonna digivõimekuse toetamine

Toetame Euroopa üliõpilaspileti kasutuselevõttu, kindlustades üliõpilaste andmete turvalise vahetamise kõrgkoolide vahel isikuandmete kaitse põhimõtteid järgides ning sidudes selle uue Europassi raamistikuga.

Arendame üliõpilaste ja kõrgharidusasutuste töötajate digioskusi ja -pädevusi.

Kes saab osaleda?

Osaleda saavad kõik kõrgharidusvaldkonna huvisid edendada soovivad organisatsioonid sõltumata omandivormist või liigist: haridusasutused, ettevõtted, kohalikud omavalitsused, kultuuriasutused, mittetulundusühingud, vabaühendused jne.

Projektides saavad osaleda EL-i liikmesriikides ning programmiga liitunud riikides – Liechtensteinis, Norras, Islandil, Türgis, Põhja-Makedoonias ja Serbias – asutatud organisatsioonid. Suuremahulistesse koostööprojektidesse on eriti põhjendatud juhtudel võimalik kaasata asutusi ka programmivälistest kolmandatest riikidest (vaata täpsemalt programmijuhendist).

Milliseid projekte saab teha ja
kui kaua need kestavad?

Suuremahulised koostööprojektid

Cooperation Partnerships

 

kestus 12-36 kuud

 

Osaleb vähemalt kolm organisatsiooni kolmest erinevast programmis osalevast riigist (EL-i liikmesriigid ja Liechtenstein, Norra, Island, Türgi, Põhja-Makedoonia, Serbia).

 

Loe lähemalt

Mida saab eesmärkide saavutamiseks teha?

  • Vähema koostööprojektide kogemusega asutused saavad projektidega edendada heade praktikate jagamist rahvusvahelisel tasandil.
  • Korraldada koos partneritega kas silmast-silma või virtuaalseid kohtumisi, et projekti planeerida, ellu viia, hinnata tulemusi, koostada aruandlust ja tutvustada tulemusi. Samuti saab teha projekti tutvustamisega seotud põhitegevusi, nt luua veebilehti, korraldada meediasündmusi jne.
  • Siduda haridusvaldkonna arenguid kohaliku ja regionaalse arenguga.
  • Töötada välja ja rakendada uuenduslikke (digi)lahendusi, koolitusprogramme, (e-)kursusi, (digi)õppevara, õppemeetodeid jm.
  • Arendada õpetajate ja koolitajate teadmisi ja oskusi.
  • Korraldada kogemuste vahetamiseks ja tulemuste saavutamiseks üritusi, töökohtumisi, töötubasid, koolitusi, õppekäike, uuringuid, küsitlusi, aruandeid jne.
  • Töötada välja sobivaid lahendusi, et kaasata vähemate võimalustega ja diskrimineerimisohus inimesi tulemuslikumalt haridus- ja töömaailma.
  • Luua tunnustamise ja hindamise süsteeme, et anda tagasisidet erinevate õppeviisidega omandatud teadmistele, oskustele ja kompetentsidele.
  • Korraldada projekti tulemuste tutvustamiseks virtuaalseid ja silmast-silma üritusi, seminare, konverentse jms.

Loe lähemalt erinevate tegevuste kohta programmijuhendist.

Taotluse täitmisel ja projekti elluviimisel tuleb järgida rahastusreegleid.

Koostööprojektide rahastusreeglid

Kuidas rahvusvahelise
koostöö projekti
ellu viia?

Ettevalmistus

1

Analüüsi oma organisatsiooni või (rahvusvahelise) kõrgharidusvaldkonna vajadusi ning mõtle, millist muutust oleks vaja?

2

Korralda küsitlusi või uuringuid probleemi olemasolu ja olemuse teadasaamiseks. Otsi teisi sarnaseid uuringuid koduriigis ja välismaal. Vajaduste analüüsi puudumine on üks peamistest põhjustest, miks taotluse hindamisfaasis punkte kaotatakse.

3

Vaata, mida samal teemal on sarnastes projektides tehtud, et vältida kordusi. Selleks sobib hästi näiteks Erasmus+ Projects Results Platform.

4

Mõtle läbi, milliseid oskusi ja teavet on vaja, et soovitud muutus saavutada, ja kaardista lahenduseni jõudmise viisid.

5

Alusta sobivate koostööpartnerite otsimist kodu- ja välismaal ning sõlmi kokkulepped. Valitud partneritel peavad olema projekti tulemuste saavutamiseks vajalikud oskused ja teadmised, puudujäävat osa ei saa teenusena sisse osta. Igal partneril peab olema projektis kandev roll.

6

Mõtle läbi tegevused ja partnerite rollid, tegevuste ajakava,  eelarve, korralduslikud küsimused, sh küsi kinnitused sihtgruppidelt, keda soovid kaasata.

7

Tutvu kindlasti projekti tingimuste, rahastusreeglite ning hindamiskriteeriumidega.

8

Vii end kurssi taotlustähtajaga ning hakka projekti kirjutama.

Taotlemine

9

Euroopa Komisjoni veebirakendustesse pääsemiseks tuleb luua konto (juhul kui seda pole varasemast olemas) autentimisteenuse EU login lehel.
NB! Kasuta konto loomisel KINDLASTI e-posti aadressi, teised võimalused Erasmus+ keskkondades ei toimi!

10

Uuri, kas Sinu organisatsioonil ja partneritel on Erasmus+ projektides osalemiseks vajalik OID-kood. Vajaduse korral registreeri oma organisatsioon.

11

Täida taotluskeskkonnas õige valdkonna taotlusvorm.

12

Esita taotlus õigeks tähtajaks.

Taotlus esitatakse korraga ainult ühele Erasmus+ riiklikule agentuurile. Sisult identseid või liiga sarnaseid taotlusi ei rahastata.

Hindamine ja
lepingute sõlmimine

13

Kui taotlus on esitatud, tuleb mõnda aega oodata – tavaliselt u neli kuud. Sel ajal tegeleb taotlusega Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur ning projektitaotlusi hindavad kaks kõrgharidusvaldkonna eksperti. Projektidest moodustatakse pingerida.

14

Kui projekt saab positiivse rahastusotsuse, sõlmitakse leping ja tehakse üldjuhul 40% ettemakse.

Elluviimine

15

Teavita partnereid ja alustage tegevusi nii nagu taotluses kavandasite, arvestades ka ekspertide tagasisidet, programmijuhendit ja sõlmitud lepingut.

16

Koordinaatori roll on luua projektist ja reeglitest tervikpilt ning hoida partnerite ja kõikide projektis osalejatega kontakti, kaasata neid otsustesse, hoida eelarve üldpilti ja koguda kohustuslikke dokumente.

17

Igalt projektilt oodatakse tegevuste, tulemuste ja eduloo laialdast avalikustamist ja edastamist võimalikele välistele huvigruppidele. Levitustegevused peaksid toimuma kogu projekti vältel.

Lõpetamine

18

Projekti lõppedes tuleb esitada lõpparuanne, milles analüüsite tegevusi ja nende mõju erinevatele sihtrühmadele ka projektiväliselt.

19

Tulemused tuleb kanda Erasmus+ projektitulemuste andmebaasi (Project Results Platform).

20

Projekti tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad ja kasutatavad ka pärast projekti lõppemist.